karate

Miks ma käin karate trennis?

Miks ma teen traditsioonilist karated

Trained by the best in Estonia, sensei Alar Põllu
Instruktoriks parimad Eestis: pildil sensei Alar Põllu

Alustasin karatega 2001. aastal ülikooli kõrvalt. Minu esialgne inspiratsioon oli erinevad filmid, alates Three Ninjas, Karate Kid, hiljem Bruce Lee elulugu jt. Võitluskunstid on mind alati köitnud, esmalt võitluse kui kunsti pärast, seejärel selle kunsti filosoofia pärast, mis võiks olla kõigile eeskujuks ja elamise juhendiks. Mulle meeldib, et just Shotokan Karates, mis on traditsiooniline karate koondab keha ja vaimu treeningud üheks. Eks see oleneb palju ka instruktoriks – seetõttu on mul hea meel, et meie instruktorid hoiavad seda tasakaalu. EKs vahepeal saab rohkem actionit, vahepeal rohkem sisu ja kaasamõtlemist.

Peale esimest perioodi, ca 1-2 aastat, kui tegin treeninguid, sain kollase vöö ja pidin tegema oranži, minu trenn pidurdus, kuna ei leidnud enda jaoks õiget trenni. Vahepeal tegin wado ryud, aga see läks liiga käsi/tänava võitluseks. Nüüd, mitu aastat hiljem, peale päris pikka vaheaega olen taas tagasi karate juures, viimased aasta aega tublisti trennis käinud, arendanud füüsist ja seda kinnitanud kahe vöö eksamiga: esmalt (lõpuks!) oranž vöö, nüüd roheline vöö.

Rohelise vöö taotlemisel lisandub tehnilisele, oskuseid näitavale eksamile ka teoreetiline, essee kirjutamine “Dojo Kun” teemal – ehk karate filosoofilistest alustaladest. Jagan seda ka sinuga, sest see annab hea ülevaate sellest, mis on karate ja miks ka SINA võiksid seda teha.

Kui tunned huvi, siis tule liitu meiega Tartus või Tallinnas, uuri Shotokan Karate treeningute kohta.

Rohelise vöö eksamil. Pilt: Andreas Annama
Rohelise vöö eksamil. Pilt: Andreas Annama

DOJO KUN

Jinkaku kansei ni tsutomuru koto
Makoto no michi o mamoru koto
Doryoku no seishin o yashinau koto
Reigi o omonzuru koto
Kekki no yuu o imashimuru koto

 

Tänapäevases maailmas, kus eelistatakse kiireid saavutusi väikese pingutusega, on karate ja selle põhimõtted ääretult vajalikud. Karate koondab endas ideoloogiat, mida on vaja õppida terve elu (üks kahekümnest karate alustalast). Karate suurim ilu ja tugevus on see, et valitud tee nõuab pingutust, püüdlust, sisemist ja välist tugevust, mida ei saa endas arendada, süvenemata Dojo Kun-i. Dojo Kun on mõiste, mis tähistab võitluskunsti treeningreegleid, mis sätestavad karatekalt oodatud käitumise. Kuna sõdalase tee ei piirdu treeningsaaliga, on nende põhimõtete järgi vaja käituda ka väljaspool Dojot. Järgnevalt toon välja ja püüan oma sõnadega lahti mõtestada Dojo Kun-i põhimõtted.

Oluline on välja tuua, et iga põhimõte algab sõnaga üks (hitotsu), mis viitab iga reegli samaväärsele tähtsusele. Reegleid vaadates on selge, et üks tuleneb teisest ja ei saa toimida ilma kogu reeglistikku arvestades.

 

ÜKS. Püüdle iseloomu täiuslikkuse poole. Kui on halb iseloom ja eesmärgid, võib karatega palju halba teha. Iseloom määrab ära treeningu tõsiduse, kuidas sa rakendad õpitut väljaspool treeningut.  See punkt on minu jaoks laetud ideega, mis võimaldab karatekal jääda tasakaalu – üks asi on osata olla tasakaalus füüsiliselt oma puusade ja asendiga, kuid teine on olla iseloomuga tasakaalus, vältides nii ennatlikust, kuumaverelisest käitumisest tingitud vigu ja konflikte. See punkt tuletab end ikka ja jälle meelde, kui tekib kärsitus, kui miski ei lähe nii nagu sooviks.

ÜKS. Järgi tõe teid, ole ustav. Seda punkti võib vaadata mitmest vaatenurgast. Karated ei saa teha teeseldes, ei saa täiustuda, kui treeningus käia vaid harva ning ebaregulaarselt. Ei saa areneda, kui harjutamine toimub valesti ja valesid asendeid õppides. See on pidev otsing ja avatud olek. See tähendab ka püüdlust autentsuse poole, valides õpetaja, kes järgib traditsioonilise karate tehnikaid ja põhimõtteid ning kes neid ka edasi annab. See tähendab ka avatust parandustele (täiuslikkus ja maksimaalne pingutus) kaas-karatekade poolt, sest me kõik oleme valinud sarnase tee.

ÜKS. Taotle maksimaalset pingutust (kõiges, mida sa teed). Karate treeningust ei saa lihtsalt läbi joosta, teha seda kiire ranna-perioodi kaalulangetuse või muude mõttetuste pärast. See on valmisolek lihvida ja lihvida ja lihvida. Oma vaimse ja füüsilise tervise pärast. Lihtsam on olla laisk ja ebatervislik, kuid kui oled valinud sõdalase tee, pole see enam valik. Kui karateka peab suutma vastase maha võtma ühe löögiga, siis on eelduseks kiirus, täpsus, mõistuse selgus, mis on saavutatav vaid maksimaalse pingutusega igas treeningus ning igas päevas. Füüsis on vaid vahend, mitte teekond ise ja täiuslike põhiasenditeni saab viia vaid selge, vastupidava vaimuga.

ÜKS. Austa etiketi põhimõtteid (Austa teisi). Olles valinud traditsioonilise võistluskunsti, on oluline neid reegleid ka austada. Usun et meie täna siin läänemaailmas oleme veel kaugel täiuslikkusest ja idamaised põhimõtted on palju tugevamalt tähenduslikkust omavad ja arenenumad. Lugedes nii bushido printsiipe ja 20 karate alust, siis on selge, et need on põhimõtted, mis kehtivad suures osas kõigile ja on ajas vastupidavad. Lisaks etiketi austamisele on oluline austada oma kaaslasi. Kuigi läbi vöögradatsiooni on karates hierarhia, on treeningutes omane heatahtlikkus, teineteise toetamine ja läbi selle tunnustamine, et me kõik oleme ühel teel. Areneda ei saa keskkonnas, kus on aluseks konkurents ja ärategemine, vaid kohas, kus toetatakse ja austusväärselt parandatakse ja suunatakse.

ÜKS. Hoidu väljakutsuvast käitumisest (arenda enese-kontrolli). Karate on siiski võitluskunst, mille eesmärk on teha vastane vajadusel võitlusvõimetuks. Siiski, iga kord kui räägitakse tegelikust võitlusest, kehtib soovitus: jookse või püüa vältida võitlust. Kui see pole võimalik, siis ühe löögiga tee vastane võitlusvõimetuks. Küll aga puudub karates algataja kontseptsioon – karateka ei tohi olla võitluse algataja. Kui karateka on juba järgimas eelnevaid põhimõtteid, on võimatu, et ta käitub väljakutsuvalt ja soovib ise alustada kaklust, ärritada teisi. Enese kontroll  tuleb tasakaalust, teadmisest, kus on sinu koht ja austusest teiste vastu ning ka enesekindlusest tänu tõsisele treeningule.

Karate põhineb bushidol, samuraide koodeksil. Keha, vaim ja hing – kogu isikut peab arendama üheaegselt. Läbi kihoni, kumite ja kata õpime kontrollima oma liigutusi. Selline keha kontrollimisvõime nõuab fookust, tähelepanu ja järjepidevat tööd, mida saab teha olles motiveeritud Dojo Kun reeglistikust. On huvitav, et läbi treeningu vaigistame oma meeled ja õpime andma ära kontrolli. Algajatena, mõtleme igal hetkel kõikide kehaosade liikumisele, kas nad on ikka seal, kus peab ja kuidas nüüd puusa liigutada? Järgides tõe teed, püüeldes maksimaalset pingutust võime loota, et ühel hetkel on meel vaigistatud ja keha suudab reageerida korrektselt ja puhtalt – keha mäletab – tulemuseks loomulik, pingutusevaba tegutsemine, enesekindlus, avatus ja tagasihoidlikkus läbi meele ja keha üheks olemisest.

 

Traditsioonilist karated järgima jäävad need, kes on  leidnud karate Dojo Kun-is endale tähenduse ja teadlikult valinud järgida neid põhimõtteid treeningus ja igapäevaelus, tehes see oma elustiiliks.

 

Liisi Toom
essee 6 kyu taotlemiseks
mai 2015

Minu eeskuju: Bruce Lee
Minu eeskuju: Bruce Lee

Loodan, et see essee inspireeris ka sind, kui mitte trenni tulema, siis vähemalt elama natuke teistmoodi. Kui on küsimusi, kirjuta liisitoom@gmail.com

 

Tervitustega,

Liisi Toom
aktiivse elustiili promoja, blogijacoach

Loe matkade kohta Norras. minu 6 lemmiku matkaraja kohta Ibizalminu fotograafiahuvi kohta või tutvu matkaradadega Eestis. Võid uudistada minu  persoonibrändi blogi.

About the Author

liisi

Performance coach, blogger and activist.

You May Also Like