Jaa, peale Prantsusmaa puhkust Eestis poodi minnes vaatasin tühja pilguga ringi – mida ma ostan? Tundus justkui kõik, mis poes on, on ebakvaliteetne, kaugelt toodud. Õnneks, ÕNNEKS! on ka minu peres veel neid, kellel on oma aiad ja kes kasvatavad värskeid tomateid, kurke, puudelt saab õunu, arooniaid, pöösastest sõstraid, metsast sain augustis veel hunniku mustikaid.

Lisaks on mul vanaemaga koos turul käimistest meeles kohad, kust osta parimat kohalikku võid ja piimatooteid. Lihatädi on mul tekkinud endal – ta mõistis ja toetab minu liha valmistamisoskuste arengut.

Täna avastasin, et Eestis on september Eesti toidu kuu – selliseid toidule pühendatud kuid ja nädalaid on järjest rohkem. Sellest promost tulenevalt mõtlesin, et teen korraliku, emalt, vennalt ja teistelt sugulastelt ning turult ostetud kohalikutoorainega puhast toitu. Soovitan seda ka sulle.

Ameerikapärane õuna-arooniapirukas

Piruka taina retsept on leitav siit. Muideks, see on väga hea retsept, minu tulemus oli suurepärane! Flaky, nagu öeldakse ja nagu olema peab.

Mida traditsioonilisse Ameerika õunapirukasse panna, selle idee siin. Mina lisasin ühe ja poole tassitäie õunte asemel selles koguses värskeid arooniaid. Nii on see Ameerika-Eeti õunapirukas :).

Alustasin esmalt piruka taina tegemist, kuna see pidi külmkapis minimaalselt 4 tundi seisma. Tegin ära taina, panin kappi. Hakkisin vajalikud õunad ja lisasin aroonia suhkruseguga. Seejärel alustasin supi tegemist. Supp valmis, võtsin taina välja, lisasin sisu, katsin tainaga ja ahju.

Kaalikasupp

Olen viimaste aastate jooksul õppinud tegema palju püreesuppe. Minu lemmik on seni olnud porgandi-kookospiima supp. Kuna püreesupi tegemine on imelihtne, siis olen hakanud julgemalt erinevaid kombinatsioone harjutama. Muidugi nii suurepärast, siidist ja üllatuslikku suppi kui Scheeli Restorani peedi-püreesupp ei ole ma suutnud teha. Minge proovige! Siin aga minu viimane katsetus.

300 gr kookospiima
300 gr puljongit
natuke sibulat
2 porgandit
1 pisike kaalikapea
veidi ingverit
veidi pipart
veidi korianderit

Keeda kuni on pehme, püreesta. Minule jätkus sellest kolmeks toidukorraks.

Vaikselt õpin puhtamate toiduainetega kokkama. Tegema toite, mis toetavad seda suurt treenimist, mis mul on ja toetaks ka töötegemist – ehk siis et sissevõetud toidud annaks jõudu, energiat, mitte ei võtaks seda ära. Aeg on vist taas mõned müslibatoonid teha …

Ja ikka soovitan ka ise oma koduaia tooteid rohkem kasutada, minna tädile külla ja aidata tal õunad ära korjata, kartulit üles võtta. See on üks asi, mis Eestis on suurepärane. Puhaste maitsete nimel,

Liisi Toom 🙂