kayaking

Algas treening võistlussüstaga. Training with racing kayak has begun

My new training kayak: racing kayak
Minu uus treeningsüst: ebastabiilne võistlussüst

IN ENGLISH BELOW

Meresüstast võistlussüstani

Aasta tagasi alsutasin oma treeningut meresüstaga. Jõudsin sellega Pühajärve regatini, kus sain meresüstade ja naiste arvestuses esimese koha. Kui enne võistlust mõtlesin, et kas üldse selle ära teen, siis peale võistlust oli emotsioon nii laes – seda enam, et sain parema tulemuse kui ise endale eesmärgi seadsin (40 minutit oli eesmärk, tegin 36-ga) – et tekkis lootus, et ÄKKI ma suudaksin võistlussüstaga selle võistluse läbi teha.

Taas “kõndima” õppimine

Minu valitud unistuste süst on võistlussüsta mõõtmetes (Seabird SALT 51) ja Norras poes seda nähes kahtlesin, kas ehk olen liiga heal arvamusel endast. Ja võibolla olengi :)… Igal juhul on see nädal olnud justkui uuesti süstaga sõitma õppimine- ja eks ta seda olegi. Mäletan veel esimesi trenne meresüstaga, kus paadisadamast väga kaugele ei läinud ja kartsin iga tuulehoogu. Nüüd on sama võistlussüstaga.

My dream kayak: Seabird SALT 51
Minu unistuste süst: Seabird SALT 51

Esmaspäev

Igatahes, peale kuu pikkust puhkust Prantsusmaal, kus sain süstaga sõita vaid korra ja seegi äärmiselt turvalisel turistikayakil, algas minu treening esmaspäeval. Esimese hooga tegin oma vana hea meresüstaga 14 kilomeetrise treeningu. Plaanisin oluliselt vähem teha, aga ilmselt oli hea puhkus ja jõudu oli, nii et kilomeetrid lausa lendasid.

Teisipäev

Teisipäeval 18. augustil algas minu võistlussüsta treening. Kahjuks tähendas see “treening” ca 20 minutit lihtsalt paadis istumist, sest ma lihtsalt EI JULGENUD süstaga vee peale minna.

Seni kukud vette, kuni enam ei kuku – süstatreener

Nii lohutas mind treener. Noored, kes on meie süstasõidu tulevikulootused, läksid vette ja tulid veest, julgustasid mind, et mine-mine, saame ka meie nalja. Ja ma täitsa mõistsin nende julgustust, aga ikka ei julenud. Nii ma siis tulinühel hetkel välja ja otsustasin, et järgmine päev tulen uuesti ja lähen kohe võistlussüsta, ilma meresüstaga soojendamata. Nii sai minu treeningustiili nimetuseks “istuv treening”.

Kolmapäev

Kolmapäeval oli taas aeg võistlussüst kätte võtta (seda jõuan üksi vette kanda, mis on hea). Terve hommiku valmistusin vaimselt ette. Laksin baasi, võtsin aeru ja süsta, panin vette ja peale paari minutit lükkasin end sadamast eemale. Ja ma püsisin vee peal! Tegin kolm otsa meie sadamast Kroonuaia sillani (peaaegu), vahepeal peatusin Tartu Ülikooli sõudebaasi paadisilla juures, et värisevaid käsi ja jalgu rahustada. Viimasel tiirul suutsin juba üsna hästi rahu säilitada.

Lahkusin trennist enne vette kukkumist. Õhtul tulin tagasi, et teha kiire 6 kilomeetrine kiirendus ja jõutrenn meresüstaga.

Neljapäev

Neljapäeval oli küll püha, aga kuna reedel toimusid võistlused, olid kõik kohal ja pakkisid paate. Nii sain ka mina teha oma kolmanda katse võistlussüstaga, mis läks päris edukalt. Tegin taas kolm tiiru meie paadisadamast Kroonuaia sillani, sh kaks tiiru ühe järjepideva sõiduna, ilma peatumata. Käed enam NII palju ei värisenud. Ühe korra pidasin vastu ka kerges lainetuses, mida sõudjad oma paadiga tegid. Väga huvitav oli ennast jälgida ja näha, kuidas mõned tehnikad on päris hästi külge jäänud.

Nüüd on nädalavahetus puhkamiseks ja esmaspäeval taas trenni ja seekord peaks juba suurema ringi võtma ja lahkuma nii, et juba tunnen end mugavamalt ka paadis. Pühajärve regatini on õnneks palju aega.

Loe ka teisi süstasõiduga seotud postitustega. Tule süstatrenni Tartus.

From sea kayak to racing kayak

My new training kayak: racing kayak
My new training kayak: racing kayak

A year ago, I started my kayaking training after having done Eskimo turn in a pool. I used a sea kayak and my final success in it was to get a first place in womens/sea kayak category in Pühajärve regatt 2015 in 5 km on a lake. Before winning I was hesitant whether I make it at all and I had doubts about my chosen dream kayak (Seabird SALT 51) which is a racing kayak. After winning and getting better results than I myself hoped for (36 minutes instead of 40 that I thought would have been the best result for me) my ego and self-belief was high: MAYBE I could handle racing kayak and make the Pühajärve regatt 2016 in a racing kayak?

My dream kayak: Seabird SALT 51
My dream kayak: Seabird SALT 51

Learning to “walk” again

After a month-long vacation in France, where my only encounter with a kayak was for 2 hours in the Verdon canyon, my training begun again in Estonia. In a sense I feel like the whole week has been like learning to kayak again. I remember the first trainings in sea kayak and how every small breeze made me be afraid to fall over. Now it is all over again with the racing kayak.

Monday

I went to training and took the sea kayak for the old time’s sake and to just get the feeling again. I planned to do 5 km but ended up doing 14 as it felt so good and smooth and easy. It was absolutely fantastic to be back on the water.

Tuesday

18th August marks the first day of my racing kayak training. Unfortunately, but I am not embarrassed, that “training” meant sitting in the boat for about 20 minutes and then coming out. I was too scared to push the boat to the water and start paddling.

You will fall into the water until you don’t, anymore – my kayaking trainer

That is how my trainer consoled me. There were number of youngsters, the future of kayaking in Estonia, who were rooting for me, saying that come on, go in, we want to have some laughs! And I completely agreed with them, but I just couldn’t. So I just came out of the boat at one moment and left, having decided that the next day I will come straight to the training and start with a racing boat without a warm-up in sea kayak. From now on, there is a new “training style” called “sitting training”.

Wednesday

On Wednesday, it was time to make it happen. I come to training having put myself mentally ready. I took my boat – it is light enough so I can do it on my own, I took my paddle and went in the water. Took a deep breath and pushed myself off the peer. And I didn’t fall in the water!
I was shaking like a leaf but I managed to focus and balance so much that I did three times ca 500+500 m rounds. At every 500 m I stopped at the nearest peer to calm my nerves and reduce the shaking. Which got better after each time.

I left the training without falling into water.
I came back in the evening to do 6 km sea kayaking training in fast speed and for strength and stamina as in September there is a kayaking marathon I want to take part.

Thursday

It was a national holiday on Thursday, but since the kayakers had a race on Friday, people were in the base to pack. I went early in the morning to do another small round in racing kayak. I did another three rounds, this time two of them without stopping and once I had to navigate in the small waves.
I must say, it was very cool to see myself and how the previous trainings, techniques I have learnt come handy. A racing kayak moves very fast and reacts to everything you do so you better do good! Very exciting.

Now I have a week-end to rest, hike in Estonia and on Monday it is back to training! Luckily the Pühajörve regatt is another 11 months away.

See my posts on kayaking training.

About the Author

liisi

Performance coach, blogger and activist.

You May Also Like