26. septembril osalesin oma esimesel Pirita Väike Maratonil harrastajate nimekirjas. Minu jaoks oli see 3 km läbimine Pirita jõel. Esmakordselt. Oli hea taas lühidistantsi teha peale Emajõe Maratoni. Huvitav oli minu jaoks vaadata, kas tulemuse teen parema kui Pühajärve regatil. Kõik pildid, mis peale sõitu tegin, on näha Facebookis.
Pirita Väike Maraton 2015
Pirita Väike Maraton on eriline, kuna see on aerutajate hooaja viimane sündmus. Auhinnatakse parimaid. Sel aastal tähistati ka 50. juubeliaastat.
Hästi vahva oli selles mäsus olla, olles ise veel puhtalt harrastaja. Esimesena harrastajad veele ka läksid. Minu number oli neli, läksin võistlema neljandana. See on ikka väga naljakas, kuidas peale stardipiiksu tundub, nagu hakkaksid jube kiirelt aerutama, aga kallast vaadates tundub, et loivad nagu tigu. Isegi minu eesolijatel tundus sama hädaolevat.
Igal juhul, 3 kilomeetrit oli päris pikk, ikka suutsin ära väsida vahepeal, mitmed peale mind tulijad möödusid (aga neil oli võistlussüst ja nt üks oli Euroopa Meister…). Tagasi tulles sattusin veidi segadusse finišijoone ületamisega, kaotasin ilmselt mõned sekundid seal. Aga pealtvaatajad ja teadustajad olid abivalmis ja hõikasid. Sain üle. Aeg: 23 minutit 42 sekundit. Kahjuks on see kokkuvõttes aeglasem kui 5 km Pühajärve regatil saadud tulemus (kiirus kilomeetri kohta). Pirita Väike Maraton 2015 tulemused leiab siit.
Alustasime Tallinna sõitu varakult, ca kl 8, et jõuda enne 11, kui algas võistlus, kohale. Mina pidin esimesena peale minema ja siis järge mööda teised kategooriad. Polegi enne võistlema sõitnud :).
Kanuutajaid on eriti lahe jälgida. Nende kehahoiakut, graatsiat (jah!). Väga palju pilte tegin neist. Siia panen vaid oma lemmiku.
Väga vahva oli jälgida proffe sõitmas – nii algused kui lõpud olid eriti huvitavad. Oleksin pidanud ikka videosid tegema, et õppida. Järgmine pilt oli eriti lahe kohe-peale-finišit tehtud. Huvitav, kas ta tänab paati? Mina küll tänasin oma süsta, et ta mind aasta aega teeninud on :).
Selleks aastaks on nüüd võistlused lõppenud. Ootamatult sai ühest plaanitud võistlusest kolm. Võistlussüstaga treenimine jäi paariks nädalaks unarusse, aga kohe peale Pirita Maratoni hakkasin uuesti treenima ja enam ei ole luba enne korralikult võistlussüstas tasakaalu hoidmist meresüsta minna. Uuel aastal on siht aprillis Emajõel toimuval võistlusel juba võistlussüstaga olla. Pean olema valmis mitte kohe esimest kohta saama, sest nüüd on reaalselt ka konkurents ja mitte üldse halb. Aga enne peab vee peal püsima.
Tule ka aerutamistrenni Tartus!
Uued postitused koondan ikka oma süstasõidu lehele, võid jälgida ka minu Facebooki lehte.