kayaking

Pühajärve regatt 2017

Isiklik rekord tehtud! Minu elu esimene võistlus aerutamises oli 2015. aastal Pühajärvel (Korraldaja: SAK Tartu, minu kodubaas), mil sain esimese koha 37minutiga. See aasta osalesin kolmandat korda ning sain ka oma isikliku rekordi harrastaja – matkasüsta kategoorias – 33.21 minutit, aga teine koht kategoorias (Õnnitlused, Kadri!). Jah, osalesin matkapaadiga, sest minu jaoks on Pühajärve miksipärast kõige hirmutavam (Harkul pole veel käinud). Ilmselt nende külglainete tõttu saarte taga ja seetõttu, et mingil hetkel oled kaldast ikka väga kaugel, isegi Pärnu 5km tundub vähem hirmutav.

Tehtud! Teine koht K-1 harrastaja, N.

See aasta oli ilm imeilus, välja arvates enne võistlust olev vihmahoog. Vesi oli rahulik ja puudusid ka külglained. See eest aga stardilained olid tõesti nii hullud, et aerutajaid kukkus sulps ja sulps vasakul ja paremal sisse. Minul aga oli Eastpole-ilt saadud suur lahmakas matkapaat, kus mu jalad vaevu ulatusid jalatugedeni ja külgedelt peaaegu tuge ei saanud, mis võimaldas aga ülimugavalt ja turvaliselt KÕIK lained lihtsalt sirge seljaga läbi voolata. Nii hea oli vahelduseks tunda end kindlana ja mitte lasta vees toimuval end häirida.

Stabiilne matkasüst Eastpole-ilt

Otsustades, millise paadiga seekord võistlus läbida, mõtlesin muuhulgas Vajdale (4stabiilsusklass, käib võistlussüstade alla), kuid otsustasin siiski minna pigem nautima ja kindla peale välja. Õnneks oli Ahtil mulle viimasel hetkel paat anda:

Minu alus Pühajärvel 2017, selle pontšiku oleks võinud ka võtta :).

Veel pilte enne ja võistluse ajal toimuvast:

Ahti / Eastpole oma paatidega kohal
Vahepeal tuli päris korralik sahmakas vihma. SAK-i tiim hoiab kuivana

Starti minek. Koostöö käib.
Stardi tagumine rida ootas rahulikult kuni esimesed suutsid end poide vahel korralikult hoida.
PS: nii nagu ma aeru hoian ei tohiks seda üldse mitte teha.
Järellained stardist

Võitja (üldarvestuses ka), Tarmo Tootsi. Kaldalolija rõõmustab ka.

Terve 5km keskendusin peamiselt hiljuti õpitud õigemale kätetööle, muutsime just aerul käte distantsi, mis muutis kõik palju paremaks. Püüdsin kuidagi ka keha tööle panna, kuigi see oli veits raske, kuna jalgadel väga palju tuge ei olnud. nii lasin ca 9km/h rahulikus tempos terve tee ja tundsin, et vähemalt endale teen ära – lõpptulemus 33 minutit ja 21 sekundit. Nägin ees teist tütarlast matkapaadiga, järele kahjuks ei jõudnud, kuid hoidis motivatsiooni pingutada. Samuti nägin ees Ahtit Eastpole-ist, kes paadi mulle laenas, koos oma pojaga minemas, ka talle kahjuks ei jõudnud järgi, kuid olin lähedal :).

Andsin kõva häälega lubadusi uuel aastal võistluspaadiga lõpuks ka osaleda sest emotsioon oli super ja kui ma saaks võistluspaadil tasakaalu paika, võiks ju aeg VEEL parem olla. Sain ka peale võistlust korra Nelot (oma tavapärast treeningpaati) proovida, vahva oli. Raigo tegi video ka. Naljakas oli kaks korda suuremast paadist kitsasse Nelosse tulla.

Aerutamine ongi vahva, eriti rajaaerutamine (Loe Eve lugu (raja)aerutamisest)! Ja jälgi ka tulevasi võistlusi www.aerutaja.ee, 16. septembril on tulemas Tartus põnev Emajõe maraton, pane see ka endale kalendrisse või jälgi www.saktartu.ee või http://www.aerutaja.ee/voistlus/emajoe-maraton-36km-56km-3/

About the Author

liisi

Performance coach, blogger and activist.

You May Also Like