liisi 
On nädal 8, kus püüan saavutada võistlussüstas tasakaalu, mille aastaga omandasin meresüstas. Olen juba vette kukkunud, saavutanud edu pikema otsa tegemises, seda siis enamasti ilma istmeta, mis tähendab, et tasakaalu hoidmine on lihtsam. Viimase nädala olen aga juba saanud peaaegu piisavlt kõrge istme alla, mis tähendab, et tuleb taas saavutada hea tasakaal, enne kui saan sadama äärest kaugemale liikuda.
Sel nädala oli treeninguid neli, esmaspäeval, teisipäeval, neljapäeval ja reedel.
Tavaline süstatreening
Enamasti on kestis treening minimaalselt 30 minutit, kahel korral aga 1,5 h. Algab üsna sarnaselt:
– sadamas süsta sisse minek,
– sadamast süsta eemale lükkamise harjutamine (jah, see on olnud minu vettekukkumise üks põhjuseid ja seetõttu on veel vaja lihvida ja julgust koguda),
– sadama lähedal oleva kalda-ääres madalas vees aeru peale nii parema kui vasaku pooleka tasakaalu harjutamine, st et panen aerulaba vee peale ja püüan tunnetada, et kuidas aer hoiab mind püsti.
– ümber enda tiirutamine :), taas aeruga tasakaalu katsetamine, vahepeal jõnksutamine, et tasakaalust välja lükata end,
– vahepeal siis ka ikka pikemate otsade sõitmine nii, et püüan paremat kätt õigesti hoida. Vasakuga ei ole väga probleeme,
– sadamas puhkamine ja uuesti sadamast eemale lükkamise katsetamine.
Tasa ja targu minu tasakaal süstas tõuseb
Tundub üsna kuiv trenn, eks? Aga tegelikult ei ole. Juba on tunda paremat tasakaalu ja kiiret reaktsiooni, kui tekib tasakaalutu situatsioon, oskan juba end aeruga “päästa” ja toetuda vee peale. SÜdamevärinad on ka vähenenud olulsielt, nüüd on vaid tundide viisi treenimist, harjumist ja siis saab hakata kiirusega ja ilmselt ka veel parema käe töö parandamisega. Aerulaba alumine osa tahab ettepoole minna ja olen harjunud ilma tüürita paadiga, mistõttu püüan väga palju jõudu panna sisse, tõmban aeru kehast tahapoole ka, kuigi kehani on kõige efektiivsem töö. Aga milleks siis treeningud on kui mitte harjutamiseks.
Ilm süstatreeningutel ja neopren varustuse vajaduse teke
Sügis on käes. Ei ole harvad, kui treeninguid saadab vihmasadu, ükskord isegi kerge rahe ja imeilus lehtedesadu. Rahvast on Emajõel vähe, mõtlen siis erinevaid kaatreid. Meie SAK Tartu baasist ikka käivad paljud lapsed veel treenimas. Vaikselt hakkab külm ja pean mõtlema ilmselt neopren susside või sokkide ostmisele, kindad juba olemas, et päris ära ei külmuks. Ja mingi kobedama mütsi peaks ka otsima. Soovitusi? Ise leidsin Hiko Sports varustusest mõned võimalused.
Praegu on siis mul olemas oma aer ja külmas aerutamiseks head neopren kindad (Hiko/ostetud Eastpole Kayaksist). Muu varustus, eelkõige võistlussüst peab veel oma aega ootama …
