treener ja juht kujundab head soorituskeskkonda
performance coaching

“Ära tegele pseudoprobleemidega!” Keskkonnast ja sooritusest spordis ja juhtimises

“Ära tegele pseudoprobleemidega!”

Hiljuti trennis käies kuulsin, kuidas treener hõikas üle saali teismelisele teivashüppe sportlasele “Mis sa tekitad pseudoprobleeme”, teine treener küsis vaikselt kõrval: “Mis ta tegi?” “Laps ütles, et tal on käed higised”. Jättes siinkohal välja selle, mida me ei tea: miks see oli pseudoprobleem treeneri arvates, siis puhtalt selle ülbe karjumisega kõikide ees tekitas ta üsna mitu tulevast probleemi. Eeldades, et see on selle treeneri tavapärane käitumine, siis võib probleem isegi suurem olla.

Milliseid ebavajalikke probleeme treener tekitas:

  1. Treener sihtis sportlase kompetentse: sa ei  mõista, mis on probleemid, sa ei saa hakkama. 
  2. Alandas kõigi ees – sa oled äpu.
  3. Ei õpetanud sportlast ise probleemidega toime tulema. 
  4. Ei andnud päriselt lahendusi, kuidas see probleem ületada (see võis päriselt hetkel sportlasele ületamatu probleem olla)
  5. Ei tekitanud enda kui treeneri osas usaldust, seega sportlane ei julge hiljem kui ongi päris tõsine probleem, treeneri juurde minna.
  6. Tekitas konfliktse olukorra, mis võib sportlasele jääda hinge. Kui olukord ei ole ühekordne, muutub juba trenniminek vastumeelseks (“Kuidas ma täna sõimata saan?”) ja kaugel ei ole spordist loobumisest või ala/treeneri vahetamise mõtted. Sportlane peab hakkama reguleerima ennast, tõstma oma motivatsiooni selle asemel, et keskenduda enda sportliku soorituse parandamisele ja spordi nautimisele.
  7. Tulemuseks madalam sooritus, ebakindel laps ja tulevikus ebakindel täiskasvanu või siis sarnaselt käituv täiskasvanu ning varasem spordist lahkumine.
  8. Teised sportlased näevad treeneri käitumist ja teevad järeldusi: kuidas saada treeneri tähelepanu, heakskiitu ja edu, mida vältida, hoida end tagasi, et ei jääks silma-alla. Trenn ei ole enam trennile keskendumise koht võid suhete haldamise koht. 
  9. Treener ise ei saa aru, miks tulemused ei parane, lapsed vinguvad ja tema trenn pole popp või on suur ebameeldiv pingutus.

Ei tahaks uskuda, et tänapäevased treenerid elavad veel ajastus, kus käskimine ja “minu tee on õige tee on õige” suhtumine tundub normaalne. Samas, teades, kui paljud lapsed vahetavad trenne “sest treenerid olid õelad, solvavad ja keskkond lapsele lõhkuv”, siis tundub see “pseudoprobleemi” hüüatus isegi malbe. Tippspordis ja üldse tippsoorituses (mõtle arstid, kiirreageerijad, ka juhid) peetakse siiani vaimset ja füüsilist vägivalda normaalseks (loe kasvõi Anna Levadiga seotud artiklite kommentaariumi). Mida ei nähta on see, kuidas lapseeas, noorsportlasena aga ka täiskasvanuna kogetud ja allaneelatud rünnakud inimest tegelikult mõjutavad. Kui palju nad peavad endaga tegelema, et normaalse “soorituse” juurde tagasi tulla.

Kuigi palju aspekte spordis on ülekantavad, on inimene piisavalt komplitseeritud, et põhjused, miks me midagi teeme või ei tee, ei ole kunagi selged. Eriti veel sportlasele, noorsportlasele endale. Nii teevad treenerid karjudes, kamandades ja eeldades karuteere sportlase ensekindlusele ja nii ka sooritusele. Ja siis saab öelda, et näe, mis ma ütlesin. Ta oli laisk, ei olnud talendikas, kuigi tegelik põhjus, miks sportlane läks pingesse on treeneri käitumise kartmine. Ja tõesti, mõned lapsed ei tahagi tippsportlaseks saada. Lapsevanemate, treenerite, meedia ja teiste spordimaailma mõjuisikute võimuses on tagada, et liikumine, tervis on tähtsam, kui kulla pärast enda või oma hoolealuse katkitegemine. Tippsporti ei pea kõik jõudma, terved ja liikuvad võiksid kõik olla.

Kuidas luua sooritust toetavat ja vaimselt tervet keskkonda:

  1. Mõista, mis on tegelik probleem: kompetents, sõbrad või iseseisvus.
  2. Anda tööriistad iseseisvaks otsuseks: mida saad ise teha, et probleem lahendada.
  3. Tekitada usaldust, teha kokkuleppeid, mis aitavad keskenduda spordi nautimisele (olgu, vahepeal lihtsalt talumisele) selle kõige raskemal hetkel (see on jube, aga ma saan sellega hakkama ja ma õpin) läbi oskuse näha arengut läbi sisemis motivatsiooni.
  4. Keskenduma arengule, mitte tulemustele. Nii laieneb meie potentsiaalsete tippsportlaste alumise püramiidi ots ning paraneb üleüldine liikumisharjumus elanikkonna seas.
  5. Tegele vastupidavuse kujundamisega, toimetulekuoskus teistes stressirohketes situatsioonides. Sport on imeline vahend elu teisteks väljakutseteks. Olgu selleks hilisemas elus töökonfliktid, tugevad emotsioonid suhetes või muud kontrollimatud rasked olud, mida viimased aastad on palju pakkunud.
  6. Sport kui võimalus eneseteostuseks, kuid spordiharjumus ja -maailm kui tervisliku ja liikuva elu kujundamise eeskuju. Siin võiks meedia ja sponsorid toetada spordiga kaasnevaid väärtusi, mitte ainult tipptulemusi, verd ja pisaraid. Kui üks inimene võistluse võidab, on kaotusvalu igasse võistlusse juba niikuinii kirjutatud. Milleks lisavalu tekitada?

Hea keskkond tagab pikaajaliselt parema soorituse

Hea keskkond tekib kõikide osapoolte koostöös. Sportlase (töötaja), treeneri, spordiorganisatsiooni, noorte puhul ka pere oouste, valmisolekute kokkuleppel. Kiusamisel, solvamisel ja jõupositsiooni ärakasutamine ei ole kunagi lahendus ega hea tööriist soorituse tõstmiseks. – Liisi Toom

Pealtnäha pseudoprobleem on harva seda päriselt inimesele, kes probleemi mingil põhjusel tajub ja kellel puuduvad tööriistad ise seda lahendada. Võib-olla on probleemist märku andmine temapoolne püüd saada tuge, julgustust ja oskusi. Inimese mahategemine ja verbaalne solvamine, või ka ignoreerimine ei ole kunagi täiskasvanule, autoriteedi positsioonil olevale inimesele õigustatav lahendus. Isegi, ku ise on sellistel meetoditel üles kasvatud ja tundub, et hetkeliselt lahendab see probleemi. Pikaajalises perspektiivis saab hea sõna, läbimõeldud ja arutatud ootuste ja treeningmeetodite abil palju parema, tervema ja pikemaajalisema tulemuse. Küsimus treeneritele ja juhtidele: milline treener / juht sa tahad olla? Millist keskkonda tahad luua? 

Artikkel avaldatud 23.2.2024 Delfi Sport. Soovitan lugeda spordipsühholoog Jörgen Matsi mõttevahetust “Konkurents on niigi karm, miks peaks treener seda võimendama?

About the Author

liisi

Performance coach, blogger and activist.

You May Also Like