noorsportlane Kelly Sildaru teekond tippsporti
performance coaching sport

KELLY: raske töö, pühendumine ja õnn teeb imesid.

Noorsportlase kujunemine tippu: Kelly Sildaru lugu

Lõpetasin hiljuti “Imelaps Kelly Sildaru lugu” Kalle Muuli poolt. Soovitan lugeda, sest see annab hea ülevaate noorelt spordiga alustajate arengust, suhetest ja ka enda eesmärgi leidmisest. Raamat toob välja keskkonna ja sportlase toetamisega tegelevate inimeste mõjust, võitude tagamaadest ja ekstreemspordi võludest ja valudest. Tooks välja vaid mõned punktid, neid oli alla joonitud rohkem :).

Sportlase areng ja puudutavad teemad

  • Kelly oli 13. aastasena talvise X-Games-i kõigi aegade noorim võitja Kolm päeva tagasi olime kindlad, et ei suuda rada läbigi sõita, nüüd tõusin poodiumil kõige kõrgemale astmele. Midagi enamat polnud võimalik pargisõidus saavutada. Kogu ülejäänud elu, kõik mulle antud suusa-aastad võisin ma oma parimat tulemust üksnes korrata, aga mitte ületada.” Varajasel võidul on palju ohte, paljud ei suuda seda korrata ja motivatsioon kaob. On oskus hoida end samal tasemel ja areneda uutesse tehnikatesse, ja võtta uusi väljakutseid. Näiteks see, kui ühel hetkel pidi Kelly hakkama kahekordseid saltosid õppima, sest ala oli vahepeal edasi liikunud. “Ma ei saanud ootama jääda, millal ma kaotama hakkan.” – isegi ala teerajajad ei saa jääda loorberitele, sport areneb uute tulijatega kogu aeg edasi. Paljud noorsportlased jäävad pärast esmast edu toppama, sest lapsena oli neile tähtsam nende vanemate tähelepanu, mida anti, kui tuli võit. Nad võitsid vanemate jaoks ja vanemad kiitsid ja pöörasid tähelepanu lapsele, et ta saaks tuua koju võite. See aga pärsib tegelikku arengut eesmärk vale). Lisaks tekivad suhtlusprobleemid. Nii on minu töös olnud ka juhte, kus täiskasvanud sportlase ja vanemate vahel tuleb teha ühine vestlus, et nende suhteid selgitada ja sportlane saaks õppida ise enda pärast sporti tegema.
  • Kelly selgitab hästi lahti ekstreemspordi ohtlikkuse ja kui vähe on vaja, et ebaõnnestuda ja samas, mis aitab hoida “õnne” oma väljakul: “Mitme teise tüdruku maksimumtase pole kehvem kui mul, aga sageli juhtub, et võistlustel saadab konkurente ebaõnn. Võib-olla sihipärane harjutamine juba maast madalast alates on andnud stabiilsuse, mis on aidanud kehvades tingimustes ja pingelistes olukordades ina sõidu siiski enam-vähem kindlalt ära teha.” Õnn, ilm ja muud välised faktorid on spordis mõjutajad. Omaette treening on nendeks ette valmistuda nii, et olemasolevatel tingimustel saad oma parima anda.
  • Kelly räägib ausalt vigastustest ja nendega toimetulekust. Hästi palju olulisi sõnumeid, kuna meedias tihtipeale jääb tunne, nagu aasta-aastasse peakski olema kerge ükskõik mis spordis vigastustevabalt olla. Vigastus käivitab ellujäämisinstinkti, seda enam ekstreemspordis, kus reaalselt on oht ka elule. “Raske vigastus pole ekstreemspordis sugugi ainult füüsiline probleem. See mõjutab ka sportlase psüühikat, tema võitlusvaimu. Meie spordialal sõltub tulemus väga palju julgusest. Vaim paraneb aeglasemalt ku ihu. Ja vahel ei paranegi.” Loe rohkem vigastuste ennetamisest ja psühholoogilisest mõjust.
  • Koordinatsiooni, tasakaalu, täpsust, head kehatunnetust ja võimete piiril hüppeid saad sa harjutada ainult värske ja puhanuna. Väsinuna saad treenida üksnes vastupidavust.” – väga hästi öeldud ja selgitab, miks puhkus ja taastumine ning oma isikliku elu ja muu maailma niisama nautimine on olulised osad spordis. Teatud asju ei saa teha kurnatuna, vihtuda tundide kaupa ja loota, et asjad paranevad. Kehatunnetusel ja selle treenimisel on sportlase elus suur roll.
  • Milline on siis õige treenimisestiil ja kas tulemuste saavutamine õigustab vaimset vägivalda? See on kindlasti teema, mis täna meedias aga ka Kelly raamatust läbi käib. Treener võib arvata, et sõimamisega saab tulemusi, neid võib ka tulla, kuid loodetavasti jõuab see hetkeni, kus sportlane ei aktsepteeri sellist käitumist. Veel parem oleks, kui ka tippspordis suudaksime hinnata austavat käitumist ja näeksime, et lõppkokkuvõttes võidavad sellest kõik: sportlased, treenerid, publik, sport. “2019.a kui isaga koostöö lõpetasin, olin omadega täiesti põhjas. Tükk aega ei teinud üldse trenni. Isa oli spordi nii vastikuks muutnud. Kui suuski nägin, hakkas halb.” Õnneks tuli Kelly läbi heade sõprade tagasi ja on leidnud oma “miksi”, oma eesmärgi. On hea näha, et Eestis tegutsetakse sporditurvalisuse nimel.

Sport on võimalus, otsuse peab igaüks tegema ise

Kerge on mõelda, et spordis ainult üks võidab ja teised on seega kaotanud. Sporti saab vaadata ka võimalusena end proovile panna, areneda, koostöös teiste sportlastega nautida oma võimete piire uutes tingimustes ja teha seda tasakaalukalt. Spordipsühholoogia toetab pigem seda viimast ja performance coachina on minugi roll toetada sportlase kui inimese terviklikku arengut, toetada võimalikult turvalise – vaimse ja füüsilise – keskkonna kujundamist ning tema sportlaskarjääri mitmekülgsust. Just seetõttu jagan ka blogis ja sotsiaalmeedias oma mõtteid ja loodan, et jagad neid edasi. Kui sul on mõtteid koostööks, siis anna märku!

About the Author

liisi

Performance coach, blogger and activist.

You May Also Like