Tagasi kooli. Tartu Ülikooli
Vähem kui kuu aega tagasi avastasin, et mul on võimalik taas ülikooli tasuta kohale kandideerida. Nii bakalaureuse kui magistritaseme sisseastumisest on juba ka omajagu möödas. Kuna minust tippsportlast ja tulevikulootust ilmselt ei saa, spordivaldkond, treenerite töö tagamaad ja anatoomia meeldib, huvitab ja on 50% minu elust, siis alustasin õpingute uurimist õppekavast “Kehaline kasvatus ja sport“. Nõueteks Tartu Ülikoolis: eesti keele eksam ja erialakatsed. Kukerpall, korvpall, 100m jooks ja palju muud. Kerge, eksole? Kuna Tartu Ülikoolis on võimalik kahte õppekavasse korraga kandideerida, uurisin ka teisi võimalusi. Silm jäi pidama näiteks teenusedisainil, aga ka psühholoogial. Psühholoogia on olnud mu unistusi, mida väga reaalseks ei pea. Peale pikka analüüsi, otsustasin siiski katsetada – sest see on midagi, mida ma väga soovin enda arendamiseks ja lõppeks persoonibrändi mudelisse veel rohkem (teaduslikku) sisu tuua. Sissesaamiseks vaja teha akadeemiline test ja erialakatsed (kirjalik ja suuline). Nii algas minu 3 nädalane õppeperiood akadeemiliseks ja psühholoogiaks. All näedki pilti minu IQ taseme tõstmise püüetest. Kuna see blogi on aga rohkem füüsiliste võimete arendamisest ja spordist ja liikumisest, siis jagan sinuga hoopis kehalise kasvatuse erialaeksami päeva. Kahjuks pilte ei ole, sest kes siis ikka selfiesid eksamil teeb??? 🙂
Kuidas läbida kehalise kasvatuse ja spordi õppekava erialakatseid
Kehalise kasvatuse ja spordi õppekava erialaeksamiks oli päevane sporditegemine. Erialakatse sisaldas kolma põhivaldkonda:
- kergejõustik
- akrobaatika
- pallimängud
Põhimõtteliselt ei olnud ma mittemidagi nendest teinud juba aastaid (täpsustus, mõnda lausa 10 aastat) ja kahjuks minu 1. koht Pühajärve regatil süstaga ei päästnud, kuna see polnud meistrivõistlus (meistrivõistlusel 1. -3. koha saanud saavad automaatselt sisse).
Ainuke asi, mida ma tõesti praktiseerisin, oli peapeal seis. Tegelikult harjutasin ka kätel seisu, aga tuli välja, et see oli vaid meestele. Peapeal seisu harjutasin sisuliselt kolm päeva kodus vastu seina, järk järgult siis ilma seina abita. Krõõdale meeldis ka see matt. Igatahes eksamipäevaks olin suutnud mõned korrad ilma seinata peapealseisu ära teha.
Füüsilise võimekuse erialakatse päev
10:00
Tüdrukud kogunevad TÜ staadionile: Kergejõustik. Soojendame, mõtlesin, et jooksen soojenduseks 500 m, poolel teel juba hing kinni. Lähen treppide juurde, kus tehti kõigile osalejatele pikkus-kaal-staaž jmt uuring. Vabatahtlik, ei olnud eksami osa.
Kergejõustik
Eksam algab 100 m jooksuga. Punkte saab vastavalt kiirusele. Kui piisavalt kiiresti ei tee, punkte ei saa. (sama kehtis ka kauguse puhul). Mina jooksin 16.08 (nii, ja nüüd ma vist juba võin unustada…), aga see oli 0,02 sekundit liiga vähe, et saada kasvõi 1 punkt. Vähemalt nendest, kellega koos jooksin (4 tüdrukut), jooksin kõige kiiremini. Hea algus, eksole.
Kuulitõuge. Viimati tegin vist põhikoolis. Või keskkoolis. Päris raske oli. Mõned tüdrukud oskasid kohe päris hästi. Ilmselt oli tüdrukute seas nii tulevikulootusi, lihtsalt huvitatuid ja siis minusuguseid, vanemaid, kes mõtlesid uuele ringile tulla ja olles keskmisest sportlikumad, uskusid, et proovida võib. Kuulitõukes sain veidi üle 6 m, mis tähendas, et sain oma esimesed kaks punkti (10st kuulitõuke eest, st iga kergejõustiku ala osa eest oli võimalik 10 punkti maksimaalselt saada).
Kaugushüpe. vaja oli saada min 3 m. sain 2,87. 0 punkti.
500 m jooks. Alguses läks päris hooga, aga kuskil 200 m peal võtsin hoo maha, et päris piinlikku olukorda ei jääks. Tahtsin seisma jääda, sest keel oli juba vestil. Aga pingutasin ära ja meie seast viimaseks ei jäänud. NAPILT sain isegi ühe punkti. Mõistan sportlaste millisekundite tähtsust.
Kergejõustik sai läbi. Edasi pallimängudele.
Pallimängud
Pallimängudes anti valida 2 / 3st. Korvpall, jalgpall ja võrkpall. Hinnatakse tehnikat, sooritust, ei mäletagi, mida veel.
Valisin
Võrkpalli – pole kunagi seda korralikult mänginud, seega ilmselt kuskil 30 minutit soojendasime, loe: õppsisin võrkpalli söötu. Aja arvestamine oli selleks ajaks 0 – teed oma asja ära ja lähed edasi. Uskusin, et ehk aitab minu tennisemäng servi puhul vähemalt õiget kurssi hoida. Vaja oli: a) 10 korda palli sööta (? nö enda kohal “mängus hoida”, põrgatada näppudel), b) servida otse, üle võrgu, c) servida diagonaalis. Sllt läks kehvasti, aga vähemalt midagi suutsin poole tunniga selgeks õppida. Serv läks üle ühe. Skoor – pole aimugi. Meeleolu kergelt hämmingus.
Korvpall. Takistusrada, mille vahelt põrgatades tuleb esmalt ühe korvini jõuda, kah sammu pealt korvi saada, võimalusel veel ühe korra boonus punktide saamiseks märgitud kohast korvi saada, tagasi tulla teist takistusrada pidi põrgatades, vabaviskejoonel korvi saada. See tehti aja peale ja vaadati ka tehnikat. Mina tegin vist 34 sekundiga, treener ütles, et “tehnika oleks võinud parem olla”. Olin rada saanud proovida ühe korra, korvi söötmist katsetasin 3-4 korda, sest olin juba viimane ja kõik teised olid akrobaatikasse läinud. See on see nimekirjas viimane olemine.
Akrobaatika
Jah.
Pallimängud toimusid Ujula 4 spordihoones ja edasi tuli akrobaatika katseteks minna Jakobi 5. Teel minnes juba tundsin kui väsinud olen ja justkui poleks midagi teinud. Kõigest 10.00-14.00ni sporti teinud. Jah, akrobaatika algas ca 14.00.
Akrobaatika oli see koht, kus ma eksamijuhendit lugedes ei saanud pooltest asjadest aru, mis nad siis tegelikult on ja siis kui sain, ei olnud kindel, et kuidas siis seda nüüd nii tehakse, et punkte saada. Näiteks tirel ek kukerpall.
Akrobaatikas oli kolm osa, mis kõik andsid erineva arvu punkte.
Algas poomil ilusasti kõndimise, jalavahetuseks hüppamise, pääsukese tegemise ja kükakil ümberpööru tegemisega. Sealjuures tuli hoida tasakaalu ja hüpata poomilt ära nii, nagu iluvõimleja seda teeks. Graatsilisus, viimistletus olid olulised. Sain 8 punkti 10st.
Teiseks oli kombinatsioon: hundiratas, tagurpidi kukerpall ja peapealseis. Mattidel. Seal oli ikka tüdrukuid, kes olid peenikesed ja ilmselt iluvõimlemisega tegelenud. Aga läksin matile, tõstsin nagu iluvõimleja kungai käe märguandeks, et nüüd ma teen. Ja tegin ära hundiratta, väikese võbelemisega. Tagurpidi kukerpalli, kus maandumine ei olnud nii ilus, kui ma tegelikult oleks võinud osata. Wado Ryus sai kunagi neid õpitud. Ja oligi aeg peapealseisuks, mida ma just 20 minutit tagasi olin sujuvalt, ilusti, rahulikult ära teinud. Panin pea paika, käed ka, ilus kolmnurk. Hindasin sisse, võtsin veidi hoogu ja lükkasin jalad üles, üüüks ja plärts. 3 sekundit pidid jalad ülal seisma ja kindlasti ei tohtinud üle kukkuda. Mida ma tavaliselt üldse ei teinud ja nüüd panin täiega üle. Korra veel proovisin väärikust taastada, aga ei suutnud. Eksami hindaja vaatas ja raputas nukralt pead. 5 punkti 9st.
Viimane oli midagi, mida enne meile õpetati ja anti aega harjutada ja mida ma teadsin, et ära ei tee. Rööbaspuudel tagurpidi kukerpall.
Kuigi ma hakkasin vaikselt aru saama, et seal on ka selline kindel kiiks, mis tuleb kätte saada, nagu eskimo pöördel süstasõidus. Et kui nõksu kätte saad, ei pea väga jõudu kasutama ja see on väga lihtne. Aga sellel korral ma nõksu kätte ei saanud ja jõudu kätes polnud ka piisavalt (mida ma seal süstasõidu trennis teen?). 0 punkti.
Järelnähud- ja mõtted
Ja oligi läbi. Kõigest ca 5 tundi tegemist. Järgmised kolm päeva on olnud kõik lihased valusad ikka päris korralikult. Aga minu süstatrennist, karatest ja matkamisest sisuliselt ei olnud mingit kasu. Oleks siis ju võinud kõhulihaseid või isegi kätekõverdusi lasta teha. Või mõne süstatiiru? See on see spetsialiseerumise häda.
Igal juhul oli see lahe enese proovilepanek. Õnneks minu akadeemilise testi ja psühholoogia erialaksami tulemused olid veidi lootustandvamad, et ehk ikka saan TÜsse sel aastal sisse. Ei tea. Peapealseisu õpin kindlasti aga ära, see pidi igati kasulik olema. Peaks ka rohkem pallimänge ehk mängima? Kukerpallitama.
Preemiaks läksin sõin ära väga suure New York stiilis burgeri.
Tegelikult iga spordi tegemine võib olla nii lihtne kui keeruline, nii väljakutseid esitav kui ka lõbus, kui ise tahad. Oluline on, et sa teed midagi, leiad oma ala ja naudid seda. Eks!?
Jõudu sulle!
Tervitustega,
Liisi
Loe kindlasti ka:
Süstasõit – suvine meelelahutus või uus hobi?
WHY do I do Zumba