Kõndides Tartus

Minu Tartu on see linn,
kus ma tunnen tänavapeal ära raamatukoguhoidjaid, kes minu lapsepõlves olid Lutsus noored ja nüüd on vanemad, aga sama naerusuised.
Kus need mustlased, kes kunagi, kui ma Kaubahalli ees päikseprille taskuraha saamiseks müüsin, püüdsid mult neid varastada. Ja ka nemad on nüüd vanemad ja pakuvad jätkuvalt, et las ma ennustan sulle
Kus Turuhoones tean, millise tädi käest osta võid või sinki, sest minu vanaema ütles, et tema oma on kõige värskem ja puhtam.
Kus ma tean, et tänaval vastutulev inimene võib olla mu tulevane parim sõber, kolleeg või klient.
Kus igal tänaval, majal, pargil … võin rääkida lugusid.
Kus Taverna restoran on sama sisustusega kui ta oli siis kui ma esimest korda grupi lastega jõulupidu käisin tähistamas.
Kus majast, kus ma sündisin on saanud maja, kus ma õppisin.

See on minu Tartu.
… jätkub